KUBAYINI KUQAKATHEKILE KOBANA ABOMMA BAZIBANDAKANYE
EKWAKHIWENI KOMTHETHO?
Abomma bangaphezu kwesiquntu sabantu beSewula Afrika begodu kungakho amezwi wabo kufuze afakwe nakuthathwa iinqunto nalokha nakwakhiwa imithetho.
Ukufakwa kwabomma nakuthathwa iinqunto kusisekelo selungelo lomuntu. Abomma kufuze bazibandakanye nakwakhiwa umthetho ngombana ukusebenza komthetho nemigomo karhulumende kuthinta amaphilo wabo wangamalanga woke. Okuqakatheke khulu kukobana, irhubhululo iveze bona abomma nabazibandakanyako ekwenzeni iinqunto, kubangela bona kwande itjhejo nokwaba iinkghonakalisi ezithuthukisa ikhwalithi yamaphilo wawo woke umuntu. Ukwanda kokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho kungenza bona kuthuthukiswe ukufinyeleleka kokunikelwa kweensiza eziqakatheke khulu ezifana nezindlu, zefundo nezehlalakuhle.
BANgAZIBANDAKANYA BUNjANI ABOMMA EKWAKHIWENI KOMTHETHO?
UmThethosisekelo weSewula Afrika uthi kufuze umphakathi ufinyelele begodu uzibandakanye ePalamende kunye nekambisweni yayo. Zinengi iindlela lokhu okungenziwa ngakho. Abomma bangazibandakanya ekwakhiweni komthetho ngokuthi bavowudele ihlangano ebabona bona izakujamela amazizo wabo neenlilo zabo ePalamende. Begodu bangazibandakanya ngokukhwezelela nokusebenzela iinhlangano ebazithandako begodu bebakhethwe eenjamiselelweni zazo.
Abomma baphakamele eenkhundleni eziphezulu ngalendlela.
Umphakathi unelungelo lokukhambela imihlangano yamakomiti begodu uzibandakanye emiHlanganweni yomPhakathi. Nangabe indaba iqakatheke khulu emphakathini, iKomiti yesiBethamthetho seNarha namkha yomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda ungaqunta ukubamba imihlangano yomphakathi namkha ubawe ukulethwa kweemphakamiso.
Umphakathi ungazisa iKomiti ePhatheleneko nofana eKhethekileko ngamazizo wawo namkha ngendaba ekukhulunyiswana ngayo. Amalunga womphakathi angathintana neLunga lePalamende ukuzwakalisa amazizo wabo malungana nendinyana yomthetho.
NgIYIpHI INDINYANA YOMTHETHOsIsEKELO EKgHONAKALIsA
BONA ABOMMA BAZIBANDAKANYE?
UmThethosisekelo weSewula Afrika unikela umtlamo wokuthuthukisa ukulingana ngokobulili, begodu nokuzibandakanya kwabomma ekwakhiweni komthetho. UmThethosisekelo uqukethe iindinyana ezithuthukisa ukulingana ngokobulili. AmaLungelo woBuntu aqinisekisa ukulingana kokuphathwa kwabantu boke beSewula Afrika. Akhandela ukubandlululwa ngokombala, nangokobulili nofana ngesitho somzimba. AmaLungelo woBuntu agandelela bona amagadango kufuze athathwe ukuthuthukisa ipumelelo yokulingana ngiyo yoke imikhakha yomphakathi.
UmThethosisekelo unikela indinyana emazikweni asekela intandoyenengi, kunye nokuzibandakanya kwabomma. Lokhu kufaka hlangana, IKomitjhana yokuLingana ngokoBulili begodu neKomitjhana yamaLungelo waBantu yeSewula Afrika. Ukungezelela endinyaneni ekumThethosisekelo, iSewula Afrika izibophelele ngokulingana ngokobulili ngokuthi ilungise iimvumelwano zeentjhabatjhaba ezifana neHlangano ePhikisana nokuBandlululwa kwaboMma (CEDAW) begodu neHlangano yeseNdlalelo sokwEnza (Platform Action), eyathonywa yihlangano yomHlangano yaboMma yeBeijing. ISewula Afrika iyingcenye yamanye wamahlelo we-Afika wokwenza begodu nokuthuthukisa abomma, afana neweeNarha ezingeSewula yeAfrika eziThuthukako (SADC) nemithetho yekambiso yemisebenzi yobulili netuthuko.
NgIZIpHI IINjAMIsELELO EZIQAKATHEKILEKO ABOMMA ABANgAZIBANDAKANYA KIZO
EKWAKHIWENI KOMTHETHO?
Iindlela zokuthoma neziqakatheke khulu abomma abangazibandakanya ngazo ePalamende kungesikhathi samakhetho. Indlela abantu abavowuda ngayo emakhethweni kujamiselela ukwakheka kwezindlu zombili ekuyiNdlu yesiBethamthetho seNarha nomKhandlu weNarha oNgamele iimFunda. Amakhetho wenarha anikela abantu abangaphezu kweminyaka ema-18 ilungelo lokobana bakhethe ihlangano ebayithandako.
IPalamende yesine isungule amaKomiti alandelako asebenza bunqopha ngeendaba ezitjhidelene nabomma:
UMnyango omutjha waboMma, wabaNtwana, naBantu abaKhubazekileko wenzelwe ukubuthelela imisebenzi karhulumende ukuthuthukisa nokuvikela abantu amaphilo wabo asengozini emphakathini.
NgIZIpHI IINTjHIjILO EZIQALENE NABOMMA EKUZIBANDAKANYENI
EKWAKHIWENI KOMTHETHO?
Ukufinyelela iinsiza eziqakathekileko ezifana nefundo, amanzi nezehlalakuhle kubangelwe kungalingani kobulili, kombala, netjhebiswano leengaba. Ukuthi abomma bazibandakanye ngokupheleleko ekwakhiweni komthetho, ukufinyelela kwabomma eensizeni eziqakathekileko kufuze kuthuthukiswe. Abomma abatlhagako abafinyeleli ngokwaneleko eenhlanganweni ezakha imithetho.
Inengi labomma litlhayela ngokuthuthukiswa komnotho. Abomma ngokwesiko basiqhema esitlhagako eSewula Afrika begodu bayidlanzana abasebenzako namkha abasebenzi.
ithinta imbalo enengi yabomma, khulukhulu abomma abasesebancani abaseminyakeni yabo yokukhula.
Intandoyenengi yethu esakhulako ithuthukise abomma ekufinyeleleni amandla wezepolotiki begodu nekuthathweni kweenquntu. ISewula Afrika begodu itlame umthetho khulukhulu ukuqalana nokulungiswa kokulingana ngokobulili.
Isitjhijilo kukwenza bona amalungelo woke akghone ukufinyelelwa ngibo boke abomma.
Okhunye ongakuFunda:
BAjAMELEKE BUNjANI NjENgANjE ABOMMA EpALAMENDE?
Ukujameleka kwaboMma kusiBethamthetho seNarha kukhule kwafika kuma
%. ISewula Afrika isesigabeni sesithathu ephasini zombelele ngokuya ngokujameleka kwabomma ePalamende.
NgIYIpHI INDIMA AMADODA ANgAYIDLALA?
Amadoda anendima eqakatheke khulu angayidlala ekuphumeleliseni ukulingana ngokobilili emphakathini weSewula Afrika. Ngokuya ngokuya ubunengi bamadoda azibandakanya ekulwisaneni nokutlhoriswa kwabomma nabantwana. Amadoda kufuze afundise amanye amadoda bona atjhugulule indlela aziphatha ngayo begodu ahloniphe abomma.
Amadoda nabomma banendima elinganako neqakathekileko ebayidlalako ukutjhugulula ubudlelwano kobilili emphakathini. Awukho umphakathi otjhaphulukileko bekube kula abomma namadoda batjhaphulukile begodu balingana, bekubekunje amadoda nabomma banomsebenzi olinganako ekufuze bawenze.
IINDLELA EZIQAKATHEKILEKO ZOKUTHINTANA MALUNgANA NELWAZI:
